12.10.2009
Äripäeva küsitletud ettevõtete
kinnitusel ei ole parkimiskoht asukohavalikul kõige tähtsam kriteerium
büroopinna valikul.
Küll
hinnatakse näiteks klienti teenindavate firmade puhul, et kundedel oleks
parkimisvõimalus olemas.
"See ei
olnud kindlasti kõige olulisem, ta võis olla umbes tähtsuselt kolmas. Küll aga
oli tähtis, et uus kontorikoht oleks hästi kättesaadav, kas siis ühistranspordi
või autoga," selgitas hiljuti Tallinnas Tammsaare tee ja Pärnu maantee
ristumiskohal asuvasse Delta Plazasse kolinud CV Online'i turundusjuht Raimo
Matvere.
Sama meelt on
hiljuti Metro Plaza ärimajja Tallinna tuiksoonele Viru väljaku äärde kolinud
Sampo Life'i tegevjuht Imre Madison. "Valiku puhul oli asukoht A ja
O," lisas ta.
Küll aga oli tähtis, et uus
kontorikoht oleks hästi kättesaadav, kas siis ühistranspordi või autoga.
Raimo Matvere, CV Online'i
turundusjuht selgitab, mis oli parkimiskoha asemel uues kontorihoones oluline
Kuna kontor
Madisoni sõnul enam väga palju rohkem südalinnas asuda ei saa, siis parkimine
on seal päris hästi korraldatud. "Ma ei käsitleks seda ainult büroomaja
kontekstis, vaid südalinnas tervikuna. Siin on lähedal nii Viru keskuse parkla kui
ka EuroPargi parkla. Parkimisvõimalusi pole siin mitte üks, kaks, kolm, vaid
ikkagi oluliselt rohkem," selgitas Madison. "Meie jaoks oli parkimine
kuluefektiivsuse küsimus." Nimelt oli oluline, et klient saaks võimalikult
maja lähedale parkida. See, kui töötajad peaksid natukene rohkem kõndima oma
autost kontorini, pole uues kohas probleem.
Samuti Delta
Plazasse kolinud Sertifitseerimiskeskuse bürooassistent ja klienditoe
spetsialist Ave Hinna on kriitilisem. "Rohkem kohti võiks olla, just
selles mõttes, et ei võimaldata nii palju parkimiskohti, kui vaja oleks,"
selgitas ta. Nimelt on autokohad ette nähtud sõltuvalt ruutmeetrite arvust,
mida renditakse - ehk suurema büroo puhul rohkem, väiksemal vähem. "Aga
ilmselgelt on neid kohti ikkagi vähe, arvestades seda, et väga paljud sõidavad
autoga," selgitas ta. Olukord läheb tema sõnul keerulisemaks, kui kõik
kohad majas on täidetud.
EuroPargi
tegevjuhi Karol Kovaneni andmeil on pealinnas tasuta ja tasulisi parkimisalasid
kokku pea 16 000, mida on liikluskoormust ja parkimiskohtade täitumust
arvestades piisavalt. Parkijate arv on aastatega püsinud stabiilne, küll on
kasvanud kesklinna äärealadel asuvate odavamate parklate kasutamine.
Eiki-Hans
Kurus, Rime Kinnisvara maakler
Kindlasti on büroomajade juures parkimiskohtade puudus probleemiks.
Väiksem on
probleem väljaspool tasulise parkimise tsooni, kus otsitakse alternatiivi
lähedal asuvatest parklatest ja tänavatest.
Teravamaks
muutub probleem just kesklinnas ehk tasulises tsoonis, sest enamik Tallinna
kesklinna ärihooneid kas ei oma üldse parkimiskohti või siis on nende arv
limiteeritud.
Leidub
üürileandjaid, kes klientide leidmise huvides on nõus üürihinna sisse arvestama
mingi arvu parkimiskohti, kuid enamjaolt küsitakse selle eest eraldi raha.
Tihtipeale on
üürnikele pakutav parkimiskohtade arv tunduvalt väiksem ettevõtte
parkimishuviliste töötajate arvust ja parkida soovijad peavad ise kesklinna
parkimismajades omale tasulist kohta otsima.
Büroomajade
üürnikele pakutavate parkimiskohtade hinnad peaksid kindlasti jääma alla
ümbruskonnas pakutava tasulise parkimise keskmisele hinnatasemele. Parkimise
kuukaartide hinnad algavad sõltuvalt piirkonnast 300 kroonist.
Marek Kerna,
Grand Kinnisvara tegevjuht
Kui enne oli Tartus tasuta parkimiskoha pakkumine büroomajas ainult range
privileeg suurematele klientidele, siis nüüdseks on see juba eelduseks. Parkimise
äri toimib ainult ühes suunas büroopindadel. Potentsiaalne üürnik tuleb ja
esitab tingimuse näiteks, kui palju tal on vaja kohti.
Juhul kui on olemas
parkimismaja, nagu paljudel uutel büroohoonetel, siis kaubeldakse mitte ainult
töötajatele kohti vaid ka mõni parkimiskoht koht potentsiaalsetele klientidele.
Seda turgu
ilmestab ju ka väga ilmekas näide kaubanduskeskustes. Varem hakkas taksomeeter kohe
sissesõidul tiksuma, nüüd juba on tavaliselt esimene tund tasuta.
Aivar
Villemson, A&A Kinnisvara tegevjuht
Tallinna kesklinnas pole probleemi tasulise parkimisega, vaid just tasuta
parkimisega, sest keegi ei taha parkimise eest maksta. Näiteks Swissoteli
ümbruses on mitu tasulist parklat, kus on alati vabu kohti ja kui keegi räägib
tasuliste parklate puudusest südalinnas, siis on tegemist pigem rahaliste või
logistiliste probleemidega.
Enamikus
suuremates linnades üle maailma on parkimisega probleeme ja ainus, mis seda
kontrolli all hoiab, on just tasuline parkimine. Südalinna parkimine on ja
peabki olema luksus.
Parkimiskohti
napib endiselt magalapiirkondades, kuna sealsed elamud ja parklad projekteeriti
ja ehitati ajal, mil autosid oli mitu korda vähem.