Kommentaar: taasiseseisvunud
kinnisvarahinnad
21.08.2009 11:24
Kõik me mäletame taasiseseisvumisaega, kui käibele
tuli Eesti kroon ja millised lootused ja ootused olid seotud oma raha
tulekuga, kirjutab Grand Kinnisvara tegevjuht Marek Kerna.
Tolle aja kinnisvarahinnad olid kosmilised, sest raha oli vähe, kuid,
kui me oleks teadnud, et 10 000 krooni korteri eest aastal 1992 on
tänapäeval kopikad, oleks ilmselt nii mõnigi pingutanud ja teinud „ülimalt
kasuliku investeeringu“.
Eesti majandus alles oli tõusuteel ja mitte keegi ei aimanud, et ees
ootavad nii tõusud, kui ka mõõnad. Äkki kõik algas ülespoole rühkima,
kaasaarvatud ka kinnisvara hinnad ja väike rahvas avastas, et tekkimas on
tuluallikas, kus tõepoolest on märgata, et peagi jõuame niimoodi „Euroopa viie
rikkama riigi hulka“ Algas paaniline kinnisvara ralli, kus iga kodaniku eesmärk
oli kiirelt osta, natuke oodata ja väga kallilt müüa. Algas külluse ajastu, kus
polnud vaja suurt mõelda, et tõusule kohe kindlasti järgneb langus, ehk siis
kehtis vana hea, kuid naiivne „Juku“ loogika „2 krooni eest ostan, 4
krooni eest müün 2% vahelt --- NORMAALNE“ Polnudki nagu vaja teada
elementaarsed majandustõdesid, sest paradiisi väravad ootasid valimatult kõiki.
Osteti kokku kõik, mis vähegi kannatas osta. Tekkis uus põlvkond
„Kinnisvara ärimehi“, kelle tegevuse ja edukuse mõõdupuuks oli ilusad tüdrukud,
suured majad ja uhked autod. Kinnisvara omamise hulk oli edukuse etalon. Uhke
oli lugeda rahvusvahelisest pressist kuidas kõikvõimalikke kinnisvara edetabeleid
juhtis väike Eesti. Asi läks nii kaugele, et mõned naiivsed inimesed ostsid
kokku põldu juba kusagil Paides, sest kohe kohe jõuab Tallinn oma arenguga ka
sinna või siis teiselt poolt tuleb Tartu vastu. Seltskondades kinnitati
üksteisele, et otse loomulikult kõik muudkui tõuseb ja tõuseb, nii et ostke aga
enne kui hilja pole.
Ja siis...saabus saatuslik aasta 2007, kus äkki midagi murdus ja isegi Peetrus
avastas, et paradiis on üleküllastunud ja lõi „Väravad“ kinni. Soovijate
järjekorrad aga muudkui kasvasid ja tekkis tunglemine, mille järgnes
paanika. Äkki avastati, et külluse aeg on läbi ja aeg on oma nahka päästa.
Algas totaalne müümise aeg, kuid võta näpust polnud kellele müüa ja algas kiire
hinna langus, kus raha sulas näppude vahel mitte päevade vaid tundidega.
Esimesena kadusid tüdrukud, siis autod ja lõpuks alustasid kohtutäiturid uhkete
tuleviku kinnisvaraprojektide müüki.
Taas on saabunud aeg, kus „Juku“ loogika enam ei kehti.
Ilusat taasiseseisvunud kinnisvarahindade aastat.
Enn Tosso