Kerna: kas seaduseandja valib
laenumaksja või panga?
08.06.2009 10:43
Mis saab
tagatistest ja laenujääkidest siis, kui eesti krooni mingis ulatuses
devalveeritakse, püstitab Grand Kinnisvara juht Marek Kerna küsimuse.
Eestis on laenu tagatiseks seatud kinnisvarale hüpoteegid Eesti kroonides, ent
laenud antud peamiselt eurodes. „Oletame, et eesti kroon mingis ulatuses
devalveeritakse, ent mis saab siis tagatistest ja laenujääkidest? Loogiline
järeldus oleks, et tagatiste väärtused plahvatuslikult langeksid, kuid laenud
jääks nominaalseteks,” arutleb ta.
Kui devalveerumine oleks näiteks 30 protsendi ulatuses, kukuks miljonilise
korteri väärtus 700 000 kroonile. „Vara väärtus langeks koheselt ning turul
tekiks vaakum. Inimesed muutuvad vaesemaks ja järjest suuremaks kasvab lõhe
vara tegeliku väärtuse ja laenu marginaali vahel,” märgib Kerna.
„On arusaamatu, et hüpoteegid on kroonides, aga laenud eurodes. Igatahes on
selge, et pangad devalveerimisest midagi ei kaotaks, sest kate on ju eurodes,”
nendib ta. „Olles ka üks valijatest, kes valimisrallit jälgib, tekib mul
küsimus: kas seaduseandjal jätkub julgust valida kahe poole vahel: laenaja ehk
valija ja pankade vahel?”
Tea Taruste