Tigutorn: kas monstrum või tuleviku visioon? |
|
|
|
|
|
Enn Tosso 29.09.2008 |
|
|
|
|
|
Grand Kinnisvara tegevdirektor |
|
Kui Maailmanäituse jaoks valmistati Pariisis Eiffeli torn küsiti tema loojalt,
et miks ta
sööb lõunat ainult selles tornis.
Vastus oli lakooniline: See on ainuke koht Priisis kus
ma seda monstrumit ei näe. Praeguseks
on aga see torn vaieldamatu
Pariisi sümbol. Kui rääkida
Kahtlemata üks õnnestunumaid
ideid on hoone asukoht, mis paistab
silma igast ilmakaarest juba kaugele linnast välja. Ehkki hoone ise
on ääretult atraktiivne ja pilkupüüdev,
siis lähemalt uurides on tegemist täiesti tavalise betoonehitisega. Logistiliselt hea koht (kesklinna lähedus, kõikvõimalike infrastruktuuride olemasolu) loob hea pinnase küsida
korterite eest suhteliselt krõbedat hinda.
Analüüsides hoone müügi kodulehekülge ja arvestades, et müügiperiood on kestnud umbes 1,5 aastat,
jõuame järgmistele järeldusetele:
Hoonesse on ehitatud ca
Keskmist hinnataset hetkel raske öelda,
sest kõrgemate korterite hinnad on kokkuleppelised ja
madalamate korterite hinnad kõiguvad alates 30 000 kuni 48 000 kroonini ruutmeetri eest.
Positiivseks võib lugeda asjaolu, et luues Tartu Kinnisvara turul täiesti uue hinnataseme on müük suhteliselt hästi läinud. Kes on siis potentsiaalne ostja? Inimene, kes hindab mugavust ja eripära, on suure tõenäosusega selle maja potentsiaalne klient? Ilmselt jääb välja ostja, kes hindab miljööväärtuslikust ja perekesksust, sest tegemist on siiski majaga, mis meenutab elamist „kiiretele“ ja „üksikutele“ inimestele.
Mööda ei saa minna ka hoolduskuludest,
mis võivad selles majas olla keskmisest kõrgemad, sest liftid, ohutustehnika
ja akende
hooldus ja pesemine nõuavad kulutusi.
Aastaid tagasi tekitas ka Fortuuna maja oma klaasmassiiviga
väga vastandlike arvamusi, kuid aja möödudes on ta väga positiivselt
sulandunud üldisesse linna pilti ja tuleb ainult oodata sama
ka ilmselt Tigutorni puhul. Tartlaste konservatiivsus on üldtuntud ja selline
linnapildi elavdamine on positiivne.